Teie ostukorv on tühi

Kuidas valida arvutit

Soovin osta arvutit? Ei tea millist!

Arvuti valimisel on oluline jälgida tema kasutuseesmärki, milleks masin soetatakse. Ei ole mõtet osta kallist töövahendit kui kasutatakse ainult osa tema tegelikust võimsusest või vastupidi osta odav lahendus, mis hiljem püstitatud ülesannetega hätta jääb

Esmalt tuleks enne poodi minekut välja mõelda, milleks arvutit kasutama hakatakse.

Internetis surfamiseks ja kontoritööde tegemiseks (tekstitöötlus, tabelarvutus) sobivad ka kõige odavamad müügis olevad arvutid, ja isegi kasutatud mida meie poest saab u 2000.- kr komplekt.

Kasutatud arvutite ostmine ei tähenda alati just rahapuudust vaid pigem seda, et tehakse otstarbekas ost. Sest esmase arvuti ostmisel jääb tihtilugu suurem osa arvuti ressursist kasutamata ning seda suuremalt osalt just oskuste tõttu. On täiesti vale väide, et hea arvuti saab ainult ala 20000.- eest. Sama võib öelda, et hea arvuti saab ka 100000.-. Esmalt tuleb hinnata ikkagi vajadusi, siis vaadata rahakotti ning seejärel pöörduda pädeva müüja poole. Sest tegelikult on ikkagi nii, et võite 20000.- kroonise arvutiga tehtava töö ära teha 5000.- kroonise arvutiga. Loomulikult ei ole soovitav osta väga vana arvutit, reeglina müüakse selliseid nö odava hinnaga ajalehekuulutuste vahendusel ja enamjaolt saadakse nende ostudega „lüpsta“ kuna ostjaks on võhik ning müüjaks on lihtsalt oma vanast risust lahti saada sooviv isik või sama võhik kui ostjagi. Pluss veel see, et ostudega ei kaasne mingit garantiid, või kui kaasnebki siis ei ole garantiiandjat hiljem kusagilt leida.

Arvuti võib osta ka liisinguga kuid jällegi on sellel mitu aspekti.

Esimene oleks see, et pika aja peale kasutab arvuti väärtust ja väga palju kuna tehnika on kiire uuenema ning paari aasta möödudes maksate juba „surnud hobust“ kinni. Samas aga saab hea arvuti kohe kätte ja kohe kasutama hakata.

Arvuti eluiga?

Väidetakse et arvuti moraalne eluiga on 2-3 aastat. See ei ole päris õige. Kõik on kinni kasutajast ning nendest programmidest mida kasutaja kasutab. Samas on suurem osa arvutitehnikast vanemad kui 3 aastat ning brändikad on täiesti kobedad ka rohkem kui 5 aasta vanusena. Kasutatud arvuti ostmisel tuleb aga arvestada võimalusega, et ei tootja ega müüja garantii enam ei kehti ning masin võib peatselt remonti vajada. Kuid meie firmast arvuti soetamisel anname kasutatud arvutile 3-12 kuud garantiid ning kohati on tuntud brandi masinatel isegi kehtiv tootjagarantii. Palume mõistet garantii ning pretensioonide esitamise aeg mitte segi ajada, kuna neil on erinev tähendus.

Milline tootja?

Kes ise arvuteid hästi ei tunne, saate meilt alati asjatundlikku nõu kuna meie ei ole spetsialiseerunud arvuti müügi puhul kvantiteedile. Meie spetsialist oskab öelda, kas valitud komplekt sisaldab vähese töökindluse või ebapiisava võimsusega komponente nii uue kui ka kasutatud arvuti puhul.

Kui spetsialisti ei leia ja töökindluse osas riskida ei soovi, tuleks valida bränditoode, nagu Hewlett-Packard, Dell, IBM või lasta meie spetsialistidel kokku panna just selline mudel mis teie ootustele ja võimalustele vastab. Kuigi hinnavahe võib olla rohkem kui kahekordne, on ka rikete esinemise tõenäosus tunduvalt väiksem.


Arvutite konfiguratsioonid!?


Arvuteid liigitatakse mitmete parameetrite järgi, millest esmaseks on konfiguratsioon. Sellest tingituna oleksid need:

  • Kontoriarvutid

  • Graafika ja tööjaamad

  • Koduarvutid

  • Serverid

  • Tööstuslikud arvutid

Lisaks sellel veel hulk sülearvuteid millede hinnad uuest peast kõiguvad 8000-100000.- . Samas saab kasutatud sülearvuti meilt kätte juba 3000.- millel juba WIFI kaardid traadita interneti kasutamiseks juba sees ja piisavalt võimsad videote vaatamiseks, netis surfamiseks, ning koolitööde ja pangatehingute tegemiseks. Sülearvutite ostmisel valiku tegemiseks tuleks tulla meie kauplusesse ja konsulteerida meie müüjaga, kes on kõik suure kogemusega spetsialistid ja kokku puutunud sülearvutite kasutamisel ette tulevaid probleemide ja võimalike vigadega.

Arvestades kõike ülalnimtetatud eeldame, et kõik ülalmimetatu ja allkirjeldatu on just see kasutajategrupp kes otsib endale koduarvutit, kas siis esimest, teist, või mitmendat.


 

Millist arvutit osta koju?

Eelpool juba kirjeldasime neid nüansse niisiis kõigest lähemalt. Kui peres on väikesed lapsed, siis on suuremalt jaolt arvuti vajalik ikkagi ainult õppimiseks ja pangatehinguteks. Selle teguriga võib arvestada vähemalt laste 9-13 aastaseks saamiseni. Selline arutlus võib paika pidada pea-aegu 100% kuid arvestada tuleb siin ikkagi ka sellega kas lapsed on poisslapsed või tüdrukud kuna tütarlapsed ei ole suurte graafiliste vajadustega mängude mängijad. Vajaduste täpsustamisel tuleks teha oluline otsus arvuti formaadi ehk form factori osas - kas valida sülearvuti või lauaarvuti. Heal tasemel lauaarvuti komplekti ostmisel peab arvestama ligi 10 000 ja sülearvuti korral 14 000 kroonise väljaminekuga. Kui aga tehakse otsus kasutatud arvutitele siis hea arvutikomplekti saab meilt kätte juba 5000.- krooniga ning täiesti kasutuskõlbliku koduarvuti töö ja pangatehinguteks saab juba 3000.-ga.

Kui peres on alla 18a lapsi, on esialgu mõislikum vast lauaarvuti valida. See on paikne, hind soodsam ning võimalikud laste meelelahutusvajadused saavad rahuldatud ning ka võimaliku füüsilise vigastuse remont on vähem kulukam. Alates noore 18. eluaastast muutub aga sülearvuti vägagi arvestatavaks alternatiiviks - selles vanuses muutub noore elukeskkond personaalsemaks ja liikuvamaks.
Koos teise arvuti (eriti sülearvuti) perre tekkimisega tekib kiiresti vajadus need omavahel võrgus töötama panna. Veelgi parem kui traadita ehk WiFi võrgus. Juba 2-3 a vanustel sülearvutitel on WiFi adapter juba sisse ehitatud ning koduse WIFI võrgustiku tekitamiseks on hetkel päris palju võimalusi mida tasub meilt või siis arvutipoest spetsialisti käest küsida (mitte litsa müüja, kes tihtilugu vaatavad suurte silmadega sulle otsa, saamata aru mis asi WIFI on).

Nõuandeid lauaarvuti valimisel

Lauaarvuti soetamisel koju on kohustuslikud komponendid arvuti ise (korpus), silmasõbralik monitor, käepärased osundusseadmed nagu arvutihiir ja klaviatuur, kõlarid(vajadusel kuna paljud seda ei vaja), optiline seade ning vähemalt süsteemitarkvara. Varieeruvatest komponentidest võiks arvuti sisaldada vähemalt 512MB muutmälu, 80GB kõvaketast, heli- ja võrgukaarti ning soovitavalt eraldiseisvat graafikakaarti (salapärased lühendid AGP või PCI Express). Integreeritud graafikakaart on rohkem kontoriarvutile sobilik või siis lihtsalt sellesele arvutile sobilik, millelt erilisi graafilisi nõudmisi pole vaja omandada. Optiline seade peaks kindlasti olema kirjutav ehk siis CD-kirjutaja, CD-kirjutaja/DVD combo seade või DVD kirjutaja. Monitori puhul on valida vanemal CRT tehnoloogial põhinevate suuremõõduliste monitoride või silmasõbralikuke ja energiasäästlike LCD monitoride vahel. BitBoard OÜ on müünud Eestis enim Dell i poolt toodetud CRT monitore ja erinevate tootjate LCD monitore.

Arvuti protsessorid jagunevad sisuliselt kahe tootja klasside vahel. Lihtsamate rakenduste kasutuseks on piisavad Intel Celeron ja AMD Sempron, keskmiste ning professionaalsemate vajaduste rahuldamiseks Intel Pentium 4 või AMD Athlon protsessorid ning juba võimsamad ehk siis Core 2 Duo või Dual Core. Süsteemitarkvaradest on valida Windows XP keskkonna või tasuta veebist saadaolevate erinevate Linuxi distributsioonide vahel. Väidetakse, et esimene on algajale arvutikasutajale lihtsam kasutada, kuid see ei ole päris nii, kuna ei ole vahet millist tarkvara kasutama õpitakse, kas Windowsi või Linuxit. Pigem on see Microsofti tootjate müüjate väide, küll aga on Linux tunduvalt turvalisem kuna viirused on valdavalt suunatud just windowsi programmide vastu. Lisaks neile kahele on veel ka Mac OS i all tuntud tarkvara kuid seda saab suurel osalt kasutada vaid MacOS i tarkvara toetavatel avutitel.

Kui vajate arvutit õppimiseks ja töö tegemiseks

Need tegevused ei nõua iseenesest arvutilt suurt ressurssi ega spetsiifilisi lisaseadmeid. Soovituslikud on LCD monitor, sest tegevused eeldavad pikemaajalist pingsat ekraani jälgimist ja mugav randmetoega klaviatuur ning hiirt. Tõenäoliselt osutub ka laserprinter vajalikuks, sest tindiprinteri ekspluatatsioonikulud lähevad koolitööde väljatrükkimisels kalliks. Suuremat nuputamist vajab rakendustarkvara valimine töö tegemiseks või õppimiseks. Microsoft Office pakett, mis sisaldab Wordi, Excelit ja Outlooki, maksab koos uue arvutiga ostes ligi 3000 krooni. Alternatiividest on saadaval tasuta OpenOffice tarkvara mis on väga hea alternatiiv MS Office'le.
Linuxi tarkvaras on kontoritööks vajamine tarkvara juba sees olemas ning paigaldatakse koos operatsioonisüsteemiga.


Kui vajate arvutit suhtlemiseks ja Internetis surfamiseks

Interneti kasutamiseks ja suhtlemiseks ei ole ka vaja väga võimsat arvutit. Piisab Intel Celeron või AMD Sempron protsessorist ja piisavalt kiirest internetiühendusest. Lisaseadmetena on soovituslikud veebikaamera ja mikrofoniga kõrvaklapid üle veebi suhtlemiseks.

Kui vajate arvutit meelelahutuseks

Olenevalt täpsemast rakendusest läheb siin vaja juba võimsamat arvutit. Kui huvi pakuvad arvutimängud, on soovitav asetada rõhk graafikakaardi tüübile, protsessori kiirusele ja muutmälu mahule. Arvestada tuleb ka arvutimängude hinnatasemega - kaasaegsed populaarsed arvutimängud maksavad ligi pooltuhat krooni. Kui soovite arvutist muusikat kuulata ja filme vaadata, tuleks osta suurema mahutavusega kõvaketas - alates 250GB ja DVD kirjutaja, et kuhjuvat materjali aeg-ajalt plaatidele arhiveerida. Soovitan kaaluda ka keskmisest parema eraldi bassikõlarikomplekti ja TV-või teise VGA väljundiga graafikakaardi ostmist. Viimane võimaldab arvuti pilti näidata ka televiisori ekraanile või projektori abil seinale. Video- ja audiotöötluse korral tuleb silmas pidada, et arvutil oleksid vajalikud sisendpordid, millega algfaile arvutisse laadida. Kui soovite arvutist teleprogramme vaadata, peaksite valima komplekti koos TV-tüüneri kaardiga ning et sellel oleks ka digtaalsete programmide vaatamise võimalus.